Sesta, 22 Outubru 2010 - 20:27:43 OTL
Pedidu Prosesamentu Refujiadu, CNRT Husu PR Horta Nonok, Fretilin Prontu Dialogu
Posting Husi : Miro nascimento
Kategoria : Notisias Nacional - Le'e dala : 1635 Ona.
DILI – Pedidu Governu Australia hodi tau Timor Leste nudar sentru prosesamentu refujiadu Internasional, hamosu wacana nebe nunka iha hun no rohan. Hotu-hotu fo nia argumentu ho diverjensia hanoin, mas seidauk hetan nia finalidade.
Notisia Relevante
Che gue vara
16 Setembru 2011 - 06:52:35 OTL
tuir hau ema ki'ik nia hanoin senti katak, planu profosta refujiado husi australia ukun nain RDTL hatene ona kona ba politik ida ne'e maibe, somente fo hanoin deit ba ukun nain sira hotu tetu didiak politika ba futuru no mos ba komunidade Timor Leste nia moris. Hau tauk keta mosu hanesain iha sira nia Nasaun Ema rai nain sai fali lao rai.
tara leo moco
31 Outubru 2011 - 10:15:56 OTL
koalia kona ba negosiasaun gs ne`e ass. nacional nebe semak kapasidade laiha lalika tau kanoru tohar iha laran.hanesan maria paixao,nia lahatene negocicao kona mina bayu undan, nia komentario dehan nia mos iha negocio nia laran hotu.halo moe an deit.
jose nunes
08 Marsu 2012 - 12:34:52 OTL
hau hanoin sentro refuziadus ne'e tau deit ona iha rai australia tanba rai luan hanesan benua ida duke ita nia rai timor ki'ik oan. ne'e hau nia hanoin nebe la hatene politiku no diplomacia. obrigado
jacinto Soares
22 Marsu 2012 - 07:43:53 OTL
sim hau hakarak atu hatene deit impaktu husi Timor Telekom tama mai iha Timor Leste
ZEROMON
30 Abril 2012 - 12:23:12 OTL
Los duni
komentariu :
Hatama ita Bo'ot Nia Komentariu :
Pedidu Prosesamentu Refujiadu, CNRT Husu PR Horta Nonok, Fretilin Prontu Dialogu
Posting Husi : Miro nascimento
Kategoria : Notisias Nacional - Le'e dala : 1635 Ona.
DILI – Pedidu Governu Australia hodi tau Timor Leste nudar sentru prosesamentu refujiadu Internasional, hamosu wacana nebe nunka iha hun no rohan. Hotu-hotu fo nia argumentu ho diverjensia hanoin, mas seidauk hetan nia finalidade.
Prezidente Republika Jose Ramos Horta fo ona luzu verde ba prosposta Australia, hodi husu governu Timor Leste atu koalia ona asuntu nee ho governu Australia. Maibe husi parlamentu Nasional nudar orgaun nebe sei aprova tratadu nee seidauk fo luxu verde. Hodi nunee pedidu Australia nian kontinua sai polemika iha rai laran.
Portavos Bankada CNRTm Aderito Hugo da Costa, husu Prezidente Republika Ramos Horta atu lalika halo komentariu barak ba pedidu Governu Australia nian. No husu PR Horta lalika tan tau kanuru tohar ba pedidu Australia nian tanba kestaun ne’e kompetensia governu hanesan orgaun ezekutivu. “Diak liu PR Horta hatene nia aan. Tanba buat hotu kona ba tratadus, ne’e kompetensia governu nian,” dehan Hugo ba STL Kinta (21/10).
Foin lalais Ministru Imigrasaun no Sidadania Australia Crish Bowen halo vizita mai TL atu konfirma sira pedidu Primeiru Ministru Julia Gilliard ba lideransa estadu TL. PN fo pozisaun mantein kontra tanba hasai tiha ona rezulusaun nee hodi la fo fatin ba Australia hodi monta sentru prosesamentu ba refuziadus husi azilio politika internasional.
PR Horta hafoin hasoru malu ho Bowen deklara sei hare posibilidade atu konvense povu halo dialogu ba opsaun Australia nian. “Ida ne’e nunka karik bele akontese mos. Ne’e kompetensia governu atu debate. PR Horta labele gosta kria konfuzaun ba separasaun de poderes,” dehan tan nia.
PR Horta katak Hugo tenke tau konsiderasaun ba rezulusaun ne’ebe konduz ona katak sei la fo fatin ba opsaun ne’e. Tanba ne’e nia sujere ba PR Horta diak liu trata asuntu seluk duke lakon tempu ba buat ne’ebe laos nia kompetensia.
Parte seluk ba opsaun Australia nian Hugo konsidera hare husi relasaun diplomatiku, TL bele konsidera diak tanba hare ba relasaun amigavel tebes. Maibe kestaun ne’e labele sai fali hanesan obrigasaun ba TL hodi simu pedidu Australia situasaun atuais TL ladun favorese ba pedidu. “Maneira ne’e mos ladun diak ida tanba hanesan fali soran ita nia lideransa sira atu atinji sira nia interese,” argumenta Hugo.
Xefi bankada Fretilin Aniceto Guteres hateten, nia bankada pronto halo negosiasaun ba kestaun ne’e sei bainhira governu prontu loke diskusaun.
Realmente PN aprova ona rezulusaun ho pozisaun kontra masimu ba pedidu Australia nian. Maibe, se governu hanesan orgaun ezekutivu hare karik TL bele hetan benifisiu ruma husi opsaun ne’e, Fretilin prontu fo apoiu. “Karik Governu hare ita bele iha vantajen ruma , it abele negosia tok. Mas sela’e depende ba governu,” komenta Aniceto iha PN.
Maske nune’e, nia parte rezeita makas se vantazen ne’e liga fali ba negosiasaun Greater Sunrise. “ Ida ne’e kestaun seluk ida tanba GS ne’e ita nian. Ne’ebe laiha negosiasaun katak tenke mai TL,” dehan Aniceto. qdy
Portavos Bankada CNRTm Aderito Hugo da Costa, husu Prezidente Republika Ramos Horta atu lalika halo komentariu barak ba pedidu Governu Australia nian. No husu PR Horta lalika tan tau kanuru tohar ba pedidu Australia nian tanba kestaun ne’e kompetensia governu hanesan orgaun ezekutivu. “Diak liu PR Horta hatene nia aan. Tanba buat hotu kona ba tratadus, ne’e kompetensia governu nian,” dehan Hugo ba STL Kinta (21/10).
Foin lalais Ministru Imigrasaun no Sidadania Australia Crish Bowen halo vizita mai TL atu konfirma sira pedidu Primeiru Ministru Julia Gilliard ba lideransa estadu TL. PN fo pozisaun mantein kontra tanba hasai tiha ona rezulusaun nee hodi la fo fatin ba Australia hodi monta sentru prosesamentu ba refuziadus husi azilio politika internasional.
PR Horta hafoin hasoru malu ho Bowen deklara sei hare posibilidade atu konvense povu halo dialogu ba opsaun Australia nian. “Ida ne’e nunka karik bele akontese mos. Ne’e kompetensia governu atu debate. PR Horta labele gosta kria konfuzaun ba separasaun de poderes,” dehan tan nia.
PR Horta katak Hugo tenke tau konsiderasaun ba rezulusaun ne’ebe konduz ona katak sei la fo fatin ba opsaun ne’e. Tanba ne’e nia sujere ba PR Horta diak liu trata asuntu seluk duke lakon tempu ba buat ne’ebe laos nia kompetensia.
Parte seluk ba opsaun Australia nian Hugo konsidera hare husi relasaun diplomatiku, TL bele konsidera diak tanba hare ba relasaun amigavel tebes. Maibe kestaun ne’e labele sai fali hanesan obrigasaun ba TL hodi simu pedidu Australia situasaun atuais TL ladun favorese ba pedidu. “Maneira ne’e mos ladun diak ida tanba hanesan fali soran ita nia lideransa sira atu atinji sira nia interese,” argumenta Hugo.
Xefi bankada Fretilin Aniceto Guteres hateten, nia bankada pronto halo negosiasaun ba kestaun ne’e sei bainhira governu prontu loke diskusaun.
Realmente PN aprova ona rezulusaun ho pozisaun kontra masimu ba pedidu Australia nian. Maibe, se governu hanesan orgaun ezekutivu hare karik TL bele hetan benifisiu ruma husi opsaun ne’e, Fretilin prontu fo apoiu. “Karik Governu hare ita bele iha vantajen ruma , it abele negosia tok. Mas sela’e depende ba governu,” komenta Aniceto iha PN.
Maske nune’e, nia parte rezeita makas se vantazen ne’e liga fali ba negosiasaun Greater Sunrise. “ Ida ne’e kestaun seluk ida tanba GS ne’e ita nian. Ne’ebe laiha negosiasaun katak tenke mai TL,” dehan Aniceto. qdy
Notisia Relevante
- Alterasaun Lei Pensaun Vitalisia “Kaduka” “PN Veteranus Trava Mehi CNRT”
- Osan Rihun U$55.200 Alfandega Prende Balun Lakon, Deskonfia Funsionariu Alfandega Mak “Dada Sai”
- Mudansa Klimatika Bele Provoka Krizi Aihan Iha TL
- Ejiji Justisa ba Indonesia, Labele Uza Modelo Ativista Luron
- Kazu Camilio, TDD Rona Deklarasaun Testamunha
Che gue vara
16 Setembru 2011 - 06:52:35 OTL
tuir hau ema ki'ik nia hanoin senti katak, planu profosta refujiado husi australia ukun nain RDTL hatene ona kona ba politik ida ne'e maibe, somente fo hanoin deit ba ukun nain sira hotu tetu didiak politika ba futuru no mos ba komunidade Timor Leste nia moris. Hau tauk keta mosu hanesain iha sira nia Nasaun Ema rai nain sai fali lao rai.
tara leo moco
31 Outubru 2011 - 10:15:56 OTL
koalia kona ba negosiasaun gs ne`e ass. nacional nebe semak kapasidade laiha lalika tau kanoru tohar iha laran.hanesan maria paixao,nia lahatene negocicao kona mina bayu undan, nia komentario dehan nia mos iha negocio nia laran hotu.halo moe an deit.
jose nunes
08 Marsu 2012 - 12:34:52 OTL
hau hanoin sentro refuziadus ne'e tau deit ona iha rai australia tanba rai luan hanesan benua ida duke ita nia rai timor ki'ik oan. ne'e hau nia hanoin nebe la hatene politiku no diplomacia. obrigado
jacinto Soares
22 Marsu 2012 - 07:43:53 OTL
sim hau hakarak atu hatene deit impaktu husi Timor Telekom tama mai iha Timor Leste
ZEROMON
30 Abril 2012 - 12:23:12 OTL
Los duni
komentariu :
« First ‹ Prev 1 Next ›Last »
Hatama ita Bo'ot Nia Komentariu :

























.jpg)

.jpg)












.jpg)






Visitante Loron Ne'e
Kuantidade
Visitante Asesu Hela